1929. aasta mai

Keilas, 3. mail 1929

1. mail kella 6 paiku õhtul müristas paar korda. Eila ja täna sadas lund. Meil saadud täna kanaaeda ära parandada, sest maa on alles külmetanud. Jälle kipub kõik hiljaks jääma. Värskelt sadanud lumi sulab küll alati päeval ära, aga talvist lund on veel siin ja seal aiaäärtes näha. Rukkioras näib meil päris ilus veel olevat, olgugi et ta kasvama hakata ei ole saanud. Aias on meil kasvama hakanud üksnes talvesibulad, murulauk ka mõned talvelilled.

Keilas, 7. mail

Eila läks korraga soojaks ja oli kuni +14ºR vilus, täna +18ºR! Nüüd oleks veel tarvis sooja vihma, siis hakkaks rohi hästi kasvama. Mõnes kohas on rohi juba selle pari päevaga hakkanudki kasvama.

Täna lõpetasin tütarlaste leeri. Oli 36 tütarlast, need saavad ülehomme, s. o. Taevaminemise päeval õnnistatud. Nutsid täna peaaegu kõik, et leer lõppes.

Keilas, 9. mail 1929

Pühapäeval, 5. mail   pidasin jumalateenistuse Rannamõisas, kus ma käin üks kord kahe kuu sees. Pühapäeva õhtul pidasin kella 11 paiku Keila männikus Jüriöö üle ajaloolist kõnet. Oli suurem 1343. a. Jüriöö mälestamine. Keila seltsid ja tuletõrjujad, kaitseliitlased ning ülemate klasside algkooliõpilased kogunesid kella 9 paiku õhtul Keila Tuletõrjeühingu maja õue, kust kell 10 tõrvikutega mindi männikusse, kus määratu suure rahvahulga ees kõnelesid: Keila alevivanem; postkontoriülem J. Berggrünfeld [1] , mina, kaitseliidu esindaja ja kooliõpetaja E. Lahesalu [2] . Tõrvikute valgusel oli metsas õige huvitav. Muusikakoor ja laulukoor oli muidugi kaasas.

Pühapäeval enne seda oli maareformi 10. aastane juubel Keila „pritsimajas“. See oli peaasjalikult Harju koolivalitsuse juhataja Depmanni [3] poolt korraldatud. Mina kõnelesin seal langenud sõdurite mälestusest.

Täna kõnelesin pärast kirikut Keila palvemajas, kus oli Vennaste koguduse noorte osakonna aastapäev. Täna paluti mind, et ma juuni alguses kord sõidaksin Jälgimäe kooli ja seal õpilastele ja vanematele peaksin jumalateenistust.

Tallinna seminaris või praeguse nimega pedagoogiumis pean nüüd kevadil kõnelema kaks korda nädalis hommikustel  koosviibimistel, millest osa võtavad õpilased ja õpetajad, kusjuures peaasjalikult tuleb katsuda mõjuda algkooliõpilaste peale.
____________________________

[1]Johann(Juhan) Berg-Grünfeldt (1898-1932), ametnik, 1920. aastast Keila postkontoriülem, 1925 alevinõunik, 
1927-32 Keila alevivanem. [2] Eduard Lahesalu (1890-1938), õpetaja ja koorijuht; Keila alevikogu liige ja Keila alevivanema abi.
[3]Juhan Depman (1889-1961), kooliõpetaja, Saue Jõgisoo algkooli juhataja, Harjumaakoolivalitsuse juhataja, Harjumaa Rahvaülikooli
juhataja, Saue-Jõgisoo Haridusseltsiasutaja ja esimees.

Keilas, 13. mail 1929

Eila olin Hildaga Harju-Madisel, kus minu endine kandidaat Otto Vilhelm Etzold introdutseeriti. Introdutseeris piiskop J. Kukk, kuna praost K. Thomson ja mina assisteerisime. Rahvast oli nii palju kirikus, kui sinna üldse mahtus. Kirikukoor ja Põllküla koor laulsid, kiriku puhkpillide koor mängis. Kirik oli ehitud pärgadega, altaril lilled, rahvas näis olevat liigutatud meeleolus. Pärast jumalateenistust oli lõunasöök õpetajamajas, millest introduktsiooni võõrad ja Harju-Madise kirikunõukogu liikmed osa võtsid. Madise kogudus näib väga rahul olevat, et nad endile on saanud väga vastutuleliku, lahke, jumalakartliku ja tegeva kirikuõpetaja. Võis juba näha seda, mis Etzold Madisel ligi aastase sealoleku ajal on teinud. Läinud suvel oli Madise õpetajamaja päris õudne: õlgkatus oli aastate jooksul ära mädanenud; uue õpetaja ootel oli küll hakatud juba uut õlgkatust tegema, kuid see oli alles pooleli, ruumid olid äärmiselt rikutud vihmaveest, mis läbi mädanenud katuse oli vabalt alla tubadesse tunginud, mõnes toas olid suured veelombid maas, tubade õhk niiskuse pärast väljakannatamatu. Kogudus hakkas Etzoldi tulekul mõnda tuba õpetajamajas uuesti elamiskõlbulikuks tegema, kusjuures Etzold ise oma kätetööga kaasa aitas – tunneb ta ju üsna hästi remonditöid. Mida kogudus ei suutnud, seda tegi Etzold omal jõul ja omal kululgi – kulud tõotab kogudus edaspidi tasuda võimalust mööda. Nüüd on õpetajamaja päris mugav kodu: peaaegu kõik toad on õp. Etzold suutnud korda seada, laed valgendada, seinad tapeetida j. n. e. Aiamajakesel õpetajamaja juures on Etzold ise koguni pilpakatuse löönud.

Meie sõitsime Madisele hobusega. Kingituseks viisime Etzoldile ühe kastikese hõbeasju: ühe suhkrulusika, teekurnamise lusika, suhkrutangid, sidrunikahvli.

Sõitsime Madisele läbi Keila – Klooga – Kirsalu küla – Põllküla - Laoküla. Tee ei olnud kuigi hea, sest läinud aastalgi märg suvi rikkus tee ära ja seni ei ole seda veel korda seadma hakatud. Ilm ei olnud ka mitte kuigi soe, kõigest +11ºR; täna oli soe: +16ºR. Juba õitsevad sinililled, ülased, nurmenukud.

Keilas, Teisel Neljapäeval, 20. mail 1929

Oli läinud nädalis korra +19°R, kuid pühade laupäeva õhtul sadas natuke lund. Eila hommikul vara oli olnud 0°R. Eila sadas; sadu kestis õieti täna keskpäevani. Nüüd, õhtul kell 7 on ilm enam-vähem selge, kuid soojust on õige vähe – kõigest ligi +5°R. Rahvast oli halva ilma pärast kirikus vähepoole. Keila Laulu ja Muusika Selts andis eila kirikus kontserti, millest siiski olevat 5000 sendi ümber sisse tulnud. Pühad on meil kodus siiamaani vaiksed olnud: halva ilma pärast ei tulnud ühtki võõrast, kes muidu vast ehk siia oleksid tulnud.

Lastel oli täna suur üllatus: nägime üht jänest, kes meie aia ääres ristikheina väljal jalutas! Niisuguseid loome ei näe ju enam sagedasti.

Keilas, 27. mail 1929

Soojad ilmad on. Täna, näiteks, oli kõige soojemal ajal +21 ½ R. Tommingad õitsevad juba, ka kullerkupud, pääsukesesilmad jne. Käisin täna lõunapaiku Viktoriga jõe ääres, isegi jões. Ma püüdsin 16 vähja ja 3 lutsu käega. Need jaotasin lõunaajal nõnda ära, et Ellinor sõi ühe lutsu, väike Hilda 2 lutsu; Hilda ja 3 last said igaüks 4 vähja; ma ise ei saanud omast püügist muud midagi. Pärast lõunat käisin lastega veel kord jõe ääres, lapsed kastsid endid jões märjaks.

Eila ja üleeila oli meil õpetaja Sternfeldt oma proua ja kahe pojaga. Väga ilusad ilmad on olnud ligi nädal aega. Vihma oleks jälle tarvis aiale ja põldudele. Täna müristas eemal ja näis sadavat kaugel; vast tuleb meilegi vihma. Müristanud on mitu korda tänavu kevadil. Koguni esimesel Suviste pühal, kus vaevalt +6°R oli, müristas õhtupoolikul õige kõvasti.

Ootan igatsusega koolitöö lõppu, mis küll alles paari nädali pärast tuleb. Iseäranis kooli lõpunädalatel tundub töö palju koormavam olevat kui muidu.