Keila jõesaar

Keila Jõesaare kronoloogia

• III – II aastatuhat eKr – Esimesed märgid Keila jõesaare asustusest
  
• I aastatuhat eKr – Keila Jõesaare asustusest annab tunnistust lohukivi “Orjakivi”
  
• 1220 – Taanlased ristivad Harjumaa
  
• 1241 – koostatakse Taani Hindamisraamat, kus mainitakse ka Keikaeli küla
  
• 1346 – Taani kuningas Valdemar IV müüb Harju-Viru Saksa Ordule
  
• 14. sajandi keskpaik – hakatakse ehitama Keila väikelinnust
  
• 1433 – Arndt Kalle müüb Keila jõesaarel asuva mõisa ordule (esimene kirjalik teade Keila väikelinnuse kohta)
  
• 1558 – Liivi sõja algus
  
• 1559 – Ordumeister pandib Keila mõisa Tallinna raele
  
• 1560 – Vene väed põletavad Keila linnuse
  
• 1561 – Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad annavad truudusevande Rootsi kuningale – Keila mõisast saab Rootsi riigimõis
  
• 1567 – Poolakate sõjaretk Harjumaale, mille käigus rüüstatakse Keila kirikut ja küla
  
• 1620ndad – Järjestikku on Keila mõisa rentnikeks Eestimaa kubernerid Jakob de la Gardie, Per Baner, Johan de la Gardie ja Philipp Scheiding
  
• 1630 – Keila mõis läänistatakse Tallinna kaupmehele Jost Duntele
  
• 1637 – Keila mõis läheb Scheidingute suguvõsa valdusesse
  
• 1600ndate keskpaik – alustatakse kivist härrastemaja rajamist väikelinnuse kõrvale
  
• 1681 – Rootsi riigivõimud alustavad mõisate, seal hulgas ka Keila mõisa, riigistamist – reduktsiooni
  
• 1694 – Valmib Keila mõisa kohta koostatud varaloend (inventarium), mis on Keila mõisa 17. sajandi ehitusloo uurimise peamiseks allikaks
  
• 1710 – Eestimaa läheb Vene keisririigi koosseisu
  
• ~ 1715 – Mõisa hooldajaks saab Otto Konstantin von Uexküll
  
• ~ 1733 – Mõisa hooldajaks saab Amalia Charlotta Maydell
  
• 1760 – Mõis panditakse Heinrich Erich Wolffenschildtile
  
• 1768 – Keila mõis läheb Koskullide aadlisuguvõsa valdusesse
  
• 1802 – Valmib mõisa uus peahoone
  
• 1816 – Keila mõis läheb Meyendorffide aadlisuguvõsa valdusesse
  
• 1870ndad – Valmib üle jõe asuv viinaköök
  
• 1888 – Valmib üle jõe asuv viinavabrik
  
• 1893 – Keila mõisa ostab Natalie von Uexküll
  
• 1905 – Keila mõisa ostab parun Kurt Fersen
  
• 1916 – Keila mõisa ostab Nikolai Wrangell
  
• 8.7.1917 – Keila mõisa ostavad Seliküla mõisnik Ado Mäeberg ja fotograaf Jaan Minn
  
• 25.9.1917 – Keila mõisa viimaseks omanikuks saab Alfred Kalm
  
• 21.1.1918 – Keilas moodustatakse töörahva nõukogu, kogu mõisa vara rekvireeritakse
  
• 23.2.1918. – Saksa väed okupeerivad Keila
  
• 24.2. 1918 – Kuulutatakse välja Eesti Vabariik, Keila mõis läheb tagasi endisele omanikule Alfred Kalmule
  
• 10.10.1919 – Maareformiga riigistatakse Keila mõis
  
• 1929 – Keila mõisas alustab tööd põllutöökool
  
• 1934 – Jõesaarele rajatakse ujumiskoht “Punane vähk”
  
• 1940 – Nõukogude Liit okupeerib Eesti Vabariigi
  
• 1960-61 – Pärast maaparandustöid jääb jõe läänesäng kuivaks. Lõhutakse vanad paekivist sillad
  
• 1976 – Koduloo-uurija Heino Gustavson avastab Keila väikelinnuse varemed
  
• 1977 – Arheoloog Mati Mandeli juhatamisel toimuvad esimesed arheoloogilised kaevamised Keila väikelinnusel
  
• 30.8.1988 – Keila mõisa peahoones alustab tööd Harjumaa Muuseum
  
• 2012 – Jõe läänesängi veevool taasavatakse ja haljastus korrastatakse