1929. aasta märts

Keilas, 2. märtsil 1929

Olid kaua aega päikesepaistesed, kuid külmad ilmad. Täna sajab, tuiskab ja termomeeter tõusis hommikul enne sadu kuni + ½ ºR; nüüd õhtupoolikul on -1ºR. Meil on magamistoas +10ºR. Homme pean Rannamõisa sõitma; ei tea, kuidas küll tee on tänase tuisu järele.

Keilas, 5. märtsil 1929

Pühapäeval 3. märtsil oli esimest korda väike sula, nõnda et õhtul igatahes katustelt tilkus, aga juba eila oli jälle 3-4º külma, täna hommikul kella 10 ajal on -10ºR! Päikesepaistel on muidugi soojem ja hakkab keskpäeval katustelt tilkuma. Rannamõisa metsas tundus pühapäeval juba üsna kevadiselt.

Keilas, 9. märtsil 1929

Eila oli mul väga raske päev. Nagu alati, nõnda sain ka sel ööl enne Tallinnasõitu üksnes rahutult magada. Tallinnas andsin tunnid kella 8-2ni. Siis ruttasin mootorrongile kange lumesaju käes. Mootorrong jäi pool tundi hiljaks – lumetuisu pärast. Kella ½ 4 paiku jõudsin Keila, hobune oli jaamas vastas, ja ma sõitsin ilma söömata Ääsmale lapsi loetama ja vanu inimesi armulauale võtma. Köster oli mul kaasas. Tee oli umbes. Sadas kõik aeg poolsula lund. Ääsmal läks külmaks ja hakkas tuiskama. Meie sõitsime Ääsmale Tuula teed mööda, ei julgenud aga seda teed enam tagasi tulla teekäänakute pärast, mida pimedas väga raske on tähele panna. On ju nüüd öösetel ilma kuuvalgeta õige pime, iseäranis veel siis, kui taevas pilves. Ääsmal võeti meid üsna hästi vastu, s. o. Lasti üsna palju tööd teha ja anti pärast ka hästi süüa. Ääsmal kell 10 õhtul, mis pärast toit ka hästi maitses. Kell ½ 11 õhtul hakkasin köstriga kodupoole sõitma. Tahtsime sõita Jõgisu kaudu. Pärnu maanteel läksime korraga teekallakul ümber ja kukkusime saanist välja, kuid viga ei saanud. Jõgisul, Pärnu maanteelt Keila poole tulema hakates sattusime aga lumehange, kuhu minu hobune pikali jäi. Rakendasime suure vaevaga külma käes hobuse lahti, vedasime saani lumest välja, panime hobuse jälle saani ette ja sõitsime tagasi Pärnu maanteele, sealt Kanamaa ja Vanamõisa kaudu kodupoole. Oli külm, hakkas külm, tuiskas silmi, oli hirm, et jällegi hangedesse sattume, kuid jõudsime õnneks täna hommikul kell ½ 3 kirikumõisa. Küll ma lõdisesin külmast, kui tuppa jõudsin. Toas ei olnud küll ka rohkem kui +10ºR, kuid see tundus siiski ütlemata hea pärast külma käes olemist. Täna oli jällegi ligi 10ºR külma ja tuul kihutas enese ees tuisulund. Küll on ikka tänavu käre talv – see annab ennast kaua mälestada!

Keilas, 27. märtsil 1929

See oli umbes 10. märtsi ümber, kui sula ilm tuli, siis olid jälle paar päeva külmad ja siis tuli uuesti soojem aeg, mis siiamaani on kestnud. Vahetevahel on jälle lund sadanud, nõnda on ka täna maa valge; muidu on aga enam-vähem vankritee. Meilt ei saa küll hästi ei vankri ega saaniga välja.

Palmipuude pühal, 24. märtsil, ja Paastu Maarja päeval, 25. märtsil peeti Keilas praostkonna sinodit. Kirikumõisas olid öökorteris laupäeval vastu pühapäeva praost K. Thomson ja Madise õpetaja O. Etzold, pühapäeval tulid juure: Rapla õpetaja J. Liiv, risti õpetaja V. Schvartz, Paldiski õpetaja A. Lesta ja B. Leib. Nissi õpetaja tuli pühapäeva õhtuks Keila, kuid oli ööd Vääna Mõhkus, kus ta ühe oma austaja last ristis. Sinodi koosolekuid peeti Keila Vennaste koguduse palvemajas, kus ka kirikunõukogu poolt olid korraldatud hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid kõigile sinodist osavõtjatele õpetajatele, saadikutele, köstritele ja ka mõnele külalisele ja Keila kirikunõukogu liikmele. Kirikus oli mõlemal sinodi päeval jumalateenistus, mida pidasid enam-vähem võõrad õpetajad. Sinodil valitses üksmeel, sest praost K. Thomson oskab seda kasvatada ja hoida. Iseäralisi põlevaid päevaküsimusi ei olnud: harutati välimisjoni, köstrite kohustuste, kihelkonnapiiride, alkoholi vastu võitlemise, noorsootöö ja muid sarnaseid küsimusi, kuid iseäralikke kindlaid otsuseid ei tehtud, nagu niisuguseid küsimusi ka võimata on ühe-kahe päevaga ära otsustada. Esmaspäeva õhtul sõitsid kõik sinodi liikmed laiali. Üksnes Leib, kes külalisena osa võttis kõigist jumalateenistustest, palvetundidest palvemajas ja sinodi istungitest, sõitis eila hommikul Nõmme ja Tallinna poole.

Väike Hilda pidas eila oma sünnipäeva. 7 Keila koolitüdrukut tuli tema sünnipäevale, igaüks ka kingitusi talle tuues. Lapsed mängisid siin hilja õhtuni ega tahtnud enam koju minnagi, sest suurtes ruumides on ju hea mängida.