1929. aasta november

Keilas, 2. novembril 1929

Laupäeva õhtu. Tulin kella ½ 6 paiku õhtul Keila alevist – kirikus oli üks paar laulatada. Oli võrdlemisi soe ilm ja udune. Mõnedki põõsad on alles lehis, umbrohi haljendab ja kasvab alles.

Väike Hilda on peaaegu juba terve. Hilda oli eila kange peavalu käes ja ka minul oli palavik. Ma köhin juba kauemat aega. Hilda mamma on neljapäevast saadik meil ja lastel seepärast hea meel. Homme on mul Ranna abikirikus järjekorraline jumalateenistus – käin seal kuus korda aastas.

Kui kolmapäeva hommikul kella ¾ 6 ajal hakkasin Paldiski rongile minema, oli nii pime, et ei näe sõrmeotsagi. Edaspidi algab Tallinna pedagoogiumi harjutuskoolis töö kella 8 asemel kell 9 hommikul ja ma võin Haapsalu rongiga sõita, mis siit kell 8,3 hom. läheb. Paldiski rongiga pimedal ajal sõitmine oli ikka väga raske. Imestan siiski tagantjärele, kuidas ma enam kui 3 aasta kestes suutsin kell 515 hommikul üles tõusta ja vaksalisse saada, ilma et ma kordki oleksin hiljaks jäänud. Mõnikord siiski panid pimeda ajaga teenijad hobuse ette ja sõidutasid mu Keila jaama – siis oli muidugi kergem. Kell ¾ 7 hommikul ülest tõusta ja Haapsalu rongiga Tallinna sõita on võrdlemisi päris kerge. Mäletan aga endistel aastatel, kuidas ma öö läbi peaaegu magada ei saanudki, kuna kell 5 ehk 515 ülestõusmine mul hinge peal lasus, koolis nii väsinud olin, et peaaegu ümber kukkumas olin, ja tundi anda lõpmata raske oli. Nõudis suurt tahtejõudu, et ometi tunde edasi anda.

Keilas, 7. novembril 1929

Täna oli jälle ilus päikesepaiste pärast mõnda vihmast, udust ja pilvist päeva. Käisin Viktoriga aias viimaseid punaseid sõstraid noppimas, mida sain ühe klaasitäie. Tõime ka reediseid aiast – olid hästi ilusad ja suured. Mõnel põõsal on veel lehti, puud on enam-vähem paljad juba.

Üleeila õhtul olin Hildaga „Estoonia“ teatris „Floriida roose“ (operetti) vaatamas. Hilda venna Eduardi abikaasa Niina Nikolajevna oli meiega kaasas. Öösel olime Eduardi korteris Pikk tän 50. Hilda sõitis eila lõuna ajal koju, mina õhtul.

Ma köhin pikemat aega. Vahetevahel raputab köha nii kangesti minu pead, et meelemärkus tahab kaduda.

Hilda ostis enesele hiljuti 2 Toulouse hane. Kaks aastat oleme parte kasvatanud ja nad on meil hästi korda läinud. Nüüd tahab Hilda hanidega õnne katsuda. Kanu on meil ka olnud 25 ümber. Haned maksid 25 krooni (=2500 senti); ostsime nad Keila jaama puhvetipidajalt proua Elias´elt.

Keilas, 11. novembril 1929

Eila oli ilus päikesepaisteline pühapäev ja rahvast rohkesti kirikus. Ka oli matuselisi palju, sest 6 surnut oli matta. Õhtupoolikul olin kodus.

Väike Hilda sai tuulerõugetest terveks ja hakkas koolis käima. Nüüd jäid Ellinor ja Viktor oma korda tuulerõugetesse. Viktor tahtis nimelt haigeks jääda, et Ellinoril üksinda haige olles igav ei hakkaks. Mina köhin ikka veel kangesti: ei saa aega ennast parandada.

Täna alustasin poisslaste leeri. Tuli kokku 20 õpilast.

Oli meil suur sündmus: toodi täna Vasalemmast pool sülda puid. Pool aastat kuulasin siit ja sealt, aga puid ei saanud. Puud on meil hoopis otsas – kalendriaastal ei ole meie ühtki sülda ostnud. Ma kirjutasin sellele Vasalemma mehele, et mul puud otsas, ja ta tõi. Nõukogu abimees Ventsel Ääsmalt lubas ka neil päivil tuua. Oleme hagudega tubasid kütnud ja ruumid on meil soojad, on ju ka sügis siiamaani üsna soe olnud.

Kapsaid kasvas tänavu sügisel nii palju, et meie oma ülejääki ei saanudki müüa – andsime rentniku lehmadele. Oleme mitu tünni kapsaid hapendanud; vast saab neid kevadi poole ära müüa.

Üks nõukogu liige Saulet viis eila meilt 2 parti kasvatada. Kevadil andsime talle pardimune ja kana haudus pojad välja, kuid need murti ühel öösel ära. Kõigil oli partidest kahju olnud. Nüüd said nad meilt kaks parti tingimusega, et tuleval sügisel 2 niisamasugust noort parti asemele annavad. Meie oleme kolm noort parti juba ära praadinud. Kasvas meil noori üles üldse 16.