Püha Jüri kujutisega pronksripats

Püha Jüri kujutisega pronksripats on Harjumaa Muuseumi üks huvipakkuvamaid eksponaate ja on Eesti arheoloogia jaoks ainulaadne. Medaljon leiti 1993. aastal Mati Mandeli juhendatud Keila väikelinnuse arheoloogilistel kaevamistel, linnuse müüristikust põhja-kirde pool asunud kaevandist. Ese kujutab endast 4.1 cm läbimõõduga võru, mille külge on joodetud keskne figuurigrupp. Ripatsi aasa külge on kinnitatud 101 lüliga 87 cm pikkune pronkskett. Vaatamata oma tagasihoidlikele mõõtmetele on ripatsi figuur üsna detailirohke, mis võimaldab tutvuda ratsanikul seljas kujutatud turvisega natuke lähemalt. Peab tõdema, et Püha Jüri turvistiku analüüs osutuski ripatsi dateerimisel põhjapanevaks, mille tulemusel me võime paigutada selle ripatsi 14 saj. lõppu - 15 saj. algusesse. See asjaolu, et antud perioodil oli Keila väikelinnus Kallede omandis, annab alust seostada ripatsi just Kalle suguvõsa esindajatega.

 

Keskaja vältel oli Püha Jüri üks enim austatud kaitsepühakuid, mille populaarsus hakkas järsult tõusma 11-12 sajandil ristisõdade ajastul ning selle kultus levis üle kogu keskaja Euroopa. Püha Jüri on tuntud kui sõjameeste ja rüütlite kaitsepühak ja seetõttu oli temal rüütlikultuuris eriline koht. Püha Jüri austati ka Liivimaal, mille kohta on säilinud mitmed tõestused. Tallinnas on teda kujutatud näiteks Niguliste kiriku pearetaablil ja Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaablil. Samuti oli Püha Jüri nii Mustpeade vennaskonna kui ka Suurgildi ning Saksa Ordu kaitsepühakuks. Toompeal, kus elas kohalik aadelkond, asus Toomkirikus ka Püha Jüri kabel ning Püha Jüri vennaskond. Ehkki viimase kohta pole midagi teada, võib siiski oletada, et Püha Jüri vennaskonda kuulusid kohalikud vasallid ja miks ka mitte keegi Kalle perekonnast. Selline oletus võimaldaks spekuleerida, et Püha Jüri ripats võib-olla polnud tavaline kaelaehe vaid hoopis vennaskonna tunnusmärk, mida kandsid selle liikmed.

Tekst: German Lebedev